klassifikatsioonisüsteemidele

Klassifikatsioonisüsteemid on meetodid ja raamistikud, mis organiseerivad objekte, nähtusi või andmeid kategooriatesse vastavalt kindlatele kriteeriumidele. Need võimaldavad võrrelda, otsida ja analüüsida esemeid ning luua ühine keel erinevate valdkondade jaoks. Klassifikatsioon aitab vähendada segadust, parandada teadmiste järjestamist ja suurendada andmete kättesaadavust.

Süsteeme võib vaadelda kui hierarhialisi ja mittehierarhialisi lahendusi. Hierarhilised süsteemid jaguvad alamhakkudeks ja kujutatakse tavaliselt puustruktuurina, kus iga ese kuulub kindlasse kategooriasse. Mittehierarhilised või võrgu- ja ontoloogiapõhised süsteemid lubavad esemetel kuuluda mitmesse kategooriasse ning sisaldavad omavahelisi semantilisi seoseid ja metaandmeid. Mõlemad lähenemised on olulised erinevates rakendustes ning neid täiendatakse standardite ja terminoloogia halliga.

Näited on laialdased. Bioloogias kasutatav taksonoomia, mida sageli esitatakse hierarhilises vormis, jagab elusolendid kuningriikideks, riigideks ja liikideks. Raamatukogunduses on levinud Dewey’i klassifikaator ja Library of Congress Classification, mis aitavad süsteemide kaupa raamatuid sortida. Meditsiinis kasutatakse ICD-10 koode ja oftentimes SNOMED CT, et kirjeldada haigusi ja protseduure. Infotehnoloogias on olulised ontoloogiad ja teadmistebaasid, mis struktureerivad mõisted ja nende vahelist semantikat.

Kasutusalad hõlmavad informatsiooni otsingut, andmete integreerimist ja vahetust, archivaalide korraldust ning teaduslike ja kultuuriväärtuste standardiseerimist. Väljakutsed on terminoloogia ühtlustamine, keelelised ja kultuurilised erinevused, süsteemide pidev ajakohastamine ja suurandmete kontekstis toimepidev maintenance. Tulevikus nähakse kasutust masinõppega toidetavates automaatsetes klassifikatsioonides, ontoloogiate ühendamisel ja semantilisel standardiseerimisel.