kiirlaadimise

Kiirlaadimine on laadimisprotsess, mille käigus laadimisel kasutatakse kõrgemat pinget ja/või suuremat voolu kui tavapärases laadimises, eesmärgiga vähendada laadimisaega. See on oluline nii mobiilseadmete (nutitelefonid, kaasaskantavad arvutid) kui ka elektrisõidukite ja teiste suure energiaga akude puhul.

Tööpõhimõte põhineb koostööl laadija ja akuhalduse süsteemi (BMS) vahel. Kui seade ja laadija üksteist tunnevad, saavad nad ühiselt valida parima laadimisrežiimi: suurendada voolu, sobiva pinge ja temperatuuri kontrolli abil tagatakse nii kiirus kui ohutus. Ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks jälgitakse sageli temperatuuri, pinge ja akukonserveerimise muutujate taset.

Olulised standardid ja protokollid hõlmavad mobiilseadmetes USB Power Delivery (USB-PD) ja Quick Charge, mis võimaldavad telefoni ja adapteri vahel paremat koostööd. Elektrisõidukite puhul valitsevad CCS (Combined Charging System), CHAdeMO ja Tesla süsteemid; võimsused ulatuvad mõnest kilovattist kuni sada kilovatti või enam, olenevalt süsteemist ja laadijast. Laadimiskiiruste tegelik tase sõltub akulahenduse võimekusest ja temperatuurist ning see võib aja jooksul muutuda.

Eelised ja väljakutsed: kiirlaadimine suurendab kasutusmugavust ja vähendab laadimisaega, kuid võib põhjustada suuremat soojust ja potentsiaalset aku vananemist, kui laadimist ei hallata korralikult. Nõutakse sobivaid kaableid, jahutussüsteeme ja ühilduvust standardidega.

Kasutusvaldkond ja infrastruktuur: kiirlaadimistehnoloogia on laialt levinud avalikes laadimisjaamades ning kasvab ka koduse laadimise raames; ettevõtted tegelevad ühilduvuse ja laadimisvõrgu arendamisega, et tagada kiire ja turvaline laadimine erinevate seadmete jaoks.