kavitatsioonimullid

Kavitatsioonimullid on väikeste õõnsuste või mullikeste tekkimine vedelikes, mis on põhjustatud rõhulangusest. Kui vedeliku rõhk langeb selle aururõhust madalamale, hakkab vedelik keema, kuigi tegelik temperatuur ei pruugi olla kõrge. See keemise protsess loob aurumulle. Kui vedelik seejärel liigub piirkonda, kus rõhk on kõrgem, mullid kollapseeruvad ehk implodeerivad.

Selle mullide moodustumise ja kokkukukkumise protsessi, mida nimetatakse kavitatsiooniks, põhjustab vedelikus esinev rõhu kõikumine. Kõige sagedamini esineb see kiiresti liikuvas vedelikus, näiteks pumba tiivikul, paadi propelleril või laevakruvil. Kui vedelik voolab mööda teravat serva või muutub kiiresti, tekib madala rõhuga piirkond, mis kutsub esile kavitatsiooni.

Kavitatsioonimullide kokkukukkumine ehk implosioon on väga energiline protsess. Kui mullid kollapseeruvad, tekivad kohalikud kõrge temperatuuri ja rõhu piirkonnad. See võib tekitada olulist mehaanilist stressi pinnad, põhjustades erosiooni ja kahjustusi. See efekt on tuntud kui kavitatsioonikahjustus.

Kavitatsiooni saab tuvastada selle iseloomuliku müra järgi, mis meenutab kruusa krõmpsutamist. Kavitatsiooni peamine negatiivne mõju on seadmete kahjustamine, kuid see võib mõjutada ka seadmete tõhusust, põhjustades vibratsiooni ja vibratsiooni. Kavitatsiooni vältimiseks püütakse ehituslikult muuta seadmete konstruktsiooni, et minimeerida rõhulangusi.