kaugteenuste

Kaugteenused on teenused, mida osutatakse kasutajale läbi kauguse, tavaliselt interneti või telekommunikatsioonivõrkude vahendusel. Need võimaldavad klientidel kasutada teenuseid ilma füüsiliselt kohal viibimata ning võimaldavad teenusepakkujatel hallata ja pakkuda teenuseid üle geograafiliste piiride. Kaugteenused võivad olla reaalajas (nt videokõned, kaugreaalajas nõustamine) või asünkroonsed (nt e-pangandus, dokumendihalduse platvormid, digiallkirjad).

Kaugteenuste valdkonnad on laiad: finants- ja pangandusteenused ning muud krediidile või investeeringutele suunatud lahendused, tervishoiu telemeditsiin ja kaugtuvastus, haridus ja kaugel asuv õppetegevus, riigi- ja kohalike omavalitsuste e-teenused ning ettevõtete pilveteenused (SaaS, PaaS, IaaS) ja kaugjuhtimisega haldus- või tööstusteenused. Nendes süsteemides kasutatakse sageliDoorsusena autentimist, turvalist andmete edastust ja integreerimisnagasid API-sid.

Tehnoloogiline alus hõlmab turvalist autentimist (näiteks id-kaart, mobiil-id), andmete krüptimist, pilveinfrastruktuuri, andmevahetuse standardeid ja API-sid ning tihti ka riist- ja tarkvarapõhiseid haldusvahendeid. Eesti ja paljud teised riigid on arendanud tugevaid e-teenuste ekosüsteeme, kus kohtuvad isikutuvastus, andmete turvalisus ja ühenduvus erinevate teenuste vahel (näiteks X-Roadi-laadsed lahendused).

Kaugteenuste eelised hõlmavad parematasandilist ligipääsu teenustele nii linnadest kui ka maapiirkondadest, suurenenud paindlikkust, kulude vähendamist, võimalust teenuseid pakkuda üle suurema geograafilise ulatuse ning paremat kasutajakogemust. Väljakutsed hõlmavad andmete privaatsust ja turvalisust, küberjulgeolekut, regulatiivset ühtsust ning digitaalset lõhet, mis võib mõjutada tehnoloogiaga seotud nõustamist ja teenuste kättesaadavust.