kaubandustõkete

Kaubandustõkked viitavad mis tahes riikide valitsuse poolt seatud piirangutele, mis muudavad rahvusvahelise kaubanduse keerulisemaks ja kallimaks. Need piirangud võivad võtta mitmeid vorme, mille eesmärk on kaitsta kodumaiseid tööstusi, säilitada riiklikku julgeolekut või kasutada kaubandust poliitilise survevahendina.

Ühed levinumad kaubandustõkked on tariifid, mis on maksud või maksud kaupadele, mis on imporditud teistest riikidest. Tariifid suurendavad imporditud kaupade hinda, muutes need kodumaistele alternatiividele vähem konkurentsivõimeliseks. Teine levinud tõke on kvoodid, mis piiravad imporditavate kaupade kogust, mida saab siseneda riiki teatud perioodi jooksul.

Lisaks tariifidele ja kvootidele võivad valitsused kasutada ka muid kaubandustõkkeid, nagu embargo, mis on täielik keeld teatud kaupade või riikide importimisele või eksportimisele. Mittekaubanduslikud tõkked on samuti levinud ja hõlmavad mitmesuguseid reguleerivaid ja tehnilisi meetmeid, mis raskendavad välismaiste ettevõtete konkurentsi, näiteks rangeid ohutusnõudeid või keerukaid sertifitseerimisprotsesse. Subsiidiumid kodumaistele tööstustele võivad samuti luua ebaõiglase eelise, muutes impordi vähem konkurentsivõimeliseks.

Kaubandustõketel on erinevaid tagajärgi nii impordivale kui ka ekspordivale riigile. Need võivad kaitsta kodumaist tööstust välismaise konkurentsi eest, kuid võivad samuti suurendada tarbijahindu, vähendada valikut ja põhjustada vastumeetmeid teistelt riikidelt. Ülemaailmne kaubandusorganisatsioon (WTO) töötab selle nimel, et vähendada kaubandustõkkeid ja edendada avatumat ja õiglasemat rahvusvahelist kaubandussüsteemi.