katioonidel

Katioonid on positiivselt laetud ioonid, mis tekivad, kui aatom või molekul kaotab elektrone. Nad esinevad peamiselt soolades ja lahustes ning moodustavad koos anioonidega keemilisi ühendeid. Katioonide laengu suurus võib olla +1, +2, +3 ja suurem, sõltuvalt elektronide kaotamise hulgast.

Monaatomilised katioonid tekivad peamiselt metallidest, mis kaotavad elektrone ja moodustavad positiivselt laetud ioonid, näiteks Na+, K+, Ca2+, Mg2+ või Fe3+. Polüatomilised katioonid hõlmavad ammu— ammoniumiooni NH4+ ja hydroniumiooni H3O+. Katioonide tekkimist soodustab sageli lahuses tiheda ioonilise sidumise tekkimine või hapniku ja vesiniku bilanifi korral.

Omadused ja käitumine: katioonide keemilised omadused sõltuvad nende laengust ja suurusest. Nad on lahustes mobiilsed ning osalevad ioonvahetus- ja redoksreaktsioonides. Katioonid koosnevad sageli vastastikusest elektrokeemilisest tõmbest ja annavad lahustele elektrolüütitunde. Katioonid on tavaliselt väiksemad kui nende neutraalsete aatomite ioniseeritud vormid ning neil on suur hüdreerumise entalpia, kui lahustatakse vees.

Tähtsus: katioonid on keskne osa keemilistes ühendites, soolades ja lahustes. Nad annavad ühenditele laengu ja stabiliseerivad anioonei, võimaldades elektrijuhtivust ja mitmesuguseid tehnoloogilisi rakendusi, sealhulgas aku- ja elektrolüütides ning metallide elektrolüüsi. Katioonide mõistmine on oluline keemias, bioloogias ja keskkonnateadustes.