kasutajahalduse

Kasutajahalduse (kasutajate haldamine) hõlmab protsesse, reegleid ja tööriistu, millega luuakse, hallatakse, muudetakse ja kustutatakse kasutajakontosid ning määratakse nende ligipääs IT-süsteemidele. See ka hõlmab õiguste ja ligipääsude haldamist kogu organisatsiooni IT-ökosüsteemis ning kasutajate elutsüklite juhtimist alates konto loomisest kuni kasutajale antud õiguste viimist lõpuni välja.

Olulised komponendid on identiteet, autentimine ja autoriseerimine. Identiteedi haldamine katab kasutajate registreerimise, andmete ajakohasuse ja kasutajakaartide haldamise. Autentimine kontrollib kasutaja õigust sisestada oma tõestusandmed, sageli lisada mitme faktori autentimine. Autoriseerimine määrab, milliseid toiminguid kasutaja saab süsteemides teha, ning see põhineb rollidel, gruppidel või atribuutidel. Kasutajate õigused tuleb seada vastavusse tööülesannetega ning neid regulaarselt uuendada.

Kasutajahalduse elutsükkel hõlmab konto provisioningut (loomine), muutmisi (põhjendatud õiguste täiendamine) ja deprovisioningut (konto sulgemine või puhastamine lõpetamisel). Tosske tegeleda ka järelevalve ja auditiga ning regulaarselt kontrollida ligipääsuõiguste asjakohasust.

Mudellisel tasandil kasutatakse RBAC-i (rollipõhine juurdepääsuhaldus) ja ABAC-i (atribuutidel põhinev juurdepääsuhaldus), mida võib kombineerida või laiendada teiste mudelitega. Tüüpilises arhitektuuris kasutakse domeeni identiteetide haldamist LDAP- või Active Directory kaudu ning integreeritakse IAM-platvormide (nt Okta, Microsoft Entra/Azure AD) ning SSO-lahendustega; need võimaldavad keskset profiilihaldust ja ühtset ligipääsuhaldust erinevates rakendustes.

Kasutajahalduseprintsiipe järgides rakendatakse minimaalse õiguste põhimõtet, regulaarselt läbivaatamist ja auditeid, et tagada andmete kaitse ning vastavus regulatiivsetele nõuetele, sealhulgas GDPR-iga seotud nõuded.