karburaatorisüsteemidega

Karburaatorisüsteemiga on mehaaniline seade, mida kasutatakse sisepõlemismootorites bensiini ja õhu segumiseks sobivas vahekorras enne selle sattumist mootori silindritesse. Selle peamine eesmärk on tagada mootori õige töö erinevates töötingimustes, nagu tühikäik, kiirendus ja täiskoormus.

Karburaator töötab Venturi toru põhimõttel. Kui õhk liigub läbi karburaatori kitsama osa (Venturi toru), selle kiirus suureneb ja rõhk langeb. See madalam rõhk tõmbab kütust peamisest düüsist karburaatori segukambrisse, kus see seguneb õhuga. Kütuse ja õhu vahekorda reguleeritakse mitmete düüside ja kanalite abil, mis tagavad optimaalse segu erinevatel mootori pööretel ja koormustel.

Peamised karburaatorisüsteemi komponendid hõlmavad segukambrit, ujukambrist, peamist düüsi, tühikäigudüüsi, õhuklappi ja gaasiklappi. Ujukamber hoiab kütusetaset konstantsena, tagades pideva kütusevarustuse. Õhuklapp reguleerib õhuvoolu mootorisse käivitamisel või külma ilmaga. Gaasiklapp juhib mootori võimsust, reguleerides õhu ja kütuse segu kogust, mis mootorisse siseneb.

Kuigi karburaatorisüsteemid olid pikka aega standardiks autotööstuses, on neid tänapäeval enamasti asendanud elektrooniliselt juhitavad kütuse sissepritsesüsteemid, mis pakuvad paremat kütusesäästlikkust, madalamat heitgaaside taset ja täpsemat mootori juhtimist. Siiski kasutatakse karburaatoreid endiselt väiksemates mootorites, nagu mootorratastel, muruniidukitel ja muudel väikese võimsusega seadmetel.