karburaatorisüsteeme

Karburaatorisüsteemid on mehhaanilised seadmed, mida kasutatakse sisepõlemismootorites bensiini ja õhu segamise loomiseks enne, kui see jõuab mootori põlemiskambrisse. Karburaatori peamine ülesanne on tagada õige süütuse jaoks vajalik kütuse ja õhu optimaalne suhe erinevatel mootori töötingimustel.

Süsteem töötab Venturi efekti põhimõttel. Kui õhk voolab läbi karburaatori kitsama osa, tuntud kui Venturi toru, selle kiirus suureneb ja rõhk langeb. See madalam rõhk loob imemisjõu, mis tõmbab kütust läbi peamise düüsi kütusepaagist või kütusepaagist karburaatori segamiskambrisse. Seejärel seguneb kütus õhuvooluga.

Karburaatoril on erinevad komponendid, mis aitavad reguleerida kütuse ja õhu segu. Peamine düüs kontrollib põhilist kütusevoolu, samas kui tühikäigudüüs tagab piisava segu mootori töötamiseks tühikäigul. Gaasiklapp, mis on ühendatud gaasipedaaliga, reguleerib õhuvoolu kogust karburaatorisse, mõjutades seega mootori võimsust ja pöörlemiskiirust. Mõned karburaatorid sisaldavad ka abisüsteeme, nagu primerid või õhuklapp, mis aitavad käivitada külma mootorit, tagades rikkama kütuse segu.

Kuigi karburaatorid olid pikka aega sisepõlemismootorite standardlahendus, on neid tänapäeval suures osas asendanud elektrooniliselt juhitavad kütuse sissepritsesüsteemid, mis pakuvad paremat kütusesäästlikkust, täpsemat heitgaaside kontrolli ja paremat jõudlust erinevates tingimustes. Siiski leiab karburaatoreid endiselt kasutust väiksemates mootorites, mootorratastes ja vanemates autodes.