karboksüülhappena

Karboksüülhappeid (ka karboksüülhapped) on orgaanilised ühendid, mille molekulis on üks või mitu karboksüülrühma. Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (OH), mis on seotud sama süsinikuaatomiga. Molekulvalemile kirjutatakse see tavaliselt -COOH kujul.

Karboksüülhapped on happelised oma olemuselt, kuna hüdroksüülrühma OH-sideme hapnik on elektronegatiivne, mis tõmbab elektrone süsinikult ja hüdroksiidilt. See muudab vesiniku kergesti eemaldatavaks, moodustades karboksülaat-aniooni. Levinumad karboksüülhapped on rasvhapped, mida leidub rasvades ja õlides.

Karboksüülhappeid on laialdaselt kasutatud tööstuses ja igapäevaelus. Näiteks, äädikhapet kasutatakse toiduainetes, puhastusvahendites ja lahustina. Sidrunhapet kasutatakse toiduainetööstuses säilitusainena ja antioksüdandina. Ben soolhapet kasutatakse ravimite, värvainete ja plastmasside tootmisel.

Karboksüülhapped võivad läbida mitmesuguseid keemilisi reaktsioone. Nad reageerivad alustega, moodustades sooli ja vett. Nad võivad läbida esterdamisreaktsiooni alkoholidega, moodustades estreid. Nad võivad ka redutseerida aldehüüdideks või alkoholideks.