kapillaaris

Kapillaarid on veresoonte kõige kitsamad moodustised, mille läbimõõt on umbes 5–10 mikromeetrit. Need moodustavad mikrosirkulatsiooni ja ühendavad arterioolid veenulitega. Kapillaaride seinad koosnevad peamiselt ühest endoteeli kihist ja basal membraanist; mõnes koes võib esineda fenestraale, mis suurendavad läbilaskvust. Põhifunktsioon on gaaside (hapnik ja süsinikdioksiid), toitainete ja jääkainete vahetamine kudede ja vere vahel ning vedelike ja elektrolüütide liikumise kontroll. Läbilaskvus oleneb koe vajadustest ja endoteeli tihedusest ning võib kudedest erinev olla.

Meditsiinilises mõttes on kapillaaride terviklikkus kriitiline: mikroangiopaatiad ja suurenenud kapillaarläbilaskvus võivad põhjustada turseid, kudede hüpoksia ja organite talitlushäireid; diabeet põhjustab sageli retinopaatia, neerude mikroangiopaatiat ja muid tüsistusi. Kapillaaride kahjustused võivad esineda ka hüpertensiooni ja põletikuliste seisundite korral.

Füüsikalises mõttes tekib kapillaarjõud adhesiooni ja koostoime tulemusena vedeliku tõusust kapillaarseina suunas; see mehhanism võimaldab vedeliku ja lahustite liikumist väikeste siledate torude kaudu kudedesse ja tagasi. Kapillaarjõud on oluline nii loomade kui taimede veevoolu ja toitainevahetuse seisukohast.