kaitselülid

Kaitselülid on organismi immuunsüsteemi rakud, mis osalevad patogeenide avastamisel, nende hävitamisel ja kudude kaitsmisel kahjustuste eest. Mõiste hõlmab vereringes ja kudedes paiknevaid rakke, mis reageerivad võõrkehadele ning osalevad nii kaasasündinud kui adaptiivses immuunvastuses.

Peamised kaitselülide rühmad jaotuvad kaheks: kaasasündinud (innate) immuunsuse rakud ning adaptiivse immunsuse rakud. Kaasasündunud hulka kuuluvad neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, makrofaagid ja dendriitrakud, samuti loodusliku tapjaraku NK-rakud. Adaptiivses immuunsuses mängivad peamised rollid B- ja T-lümfotsüüdid ning nende poolt toodetud antikehad; NK-rakud kuuluvad sageli kaasasündinud immuunsuse osaks.

Funktsioonid hõlmavad patogeenide ja vigastuste avastamist, võõrkehade neelamist ja kõrvaldamist ning antigeenide esitlemist teistele immuunrakkudele. Fagotsütoos (neutrofiilid ja makrofaagid) ning põletikumehhanismid aitab piirata infektsiooni. B-rakud toodavad antikehi; T-rakud teevad rakulise vastuse (ründavad nakatunud rakke), ning NK-rakud võivad teostada tsütotoksilist toimet. Adaptiivne immuunvastus on spetsiifiline ja mäletav, mis loob tulevaste infektsioonide korral kiirema vastuse.

Kaitselülide toimimine on keskne teema tervishoius ja biomeditsiinis. Nende rakkude talitlushäired võivad kaasa tuua infektsioonide suurenemist, autoimmuunhaigusi või vähilike haiguste arengut. Vaktsiinid, immunoteraapiad ja muudes sekkumised põhinevad teadmiste kaitselülidest ning nende koostoimesest keha kaitseks.