kaitsefunktsioonid

Kaitsefunktsioonid on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks funktsioone, millega kaitstakse süsteemi, keha või organisatsiooni kahjulike mõjude eest. Need hõlmavad nii ennetavaid kui ka reageerivaid meetmeid ning toimivad erinevates tasandites—bioloogias, tehnilistes süsteemides ja organisatsioonilises kontekstis.

Bioloogias hõlmavad kaitsefunktsioonid esmaseid barjääre ja immuunsüsteemi mehhanisme. Nahk ja limaskestad moodustavad füüsilise barjääri. Loomulik immuunsus tegeleb kohese ning üldise kaitsega, sealhulgas fagotsütoosi ja põletikureaktsioonidega; omandatud immuunsus kasutab antikehi ning T- ja B-rakke ning loob immunoloogilise mälu. Kaitse eesmärk on infektsioonide ennetamine, vigastuste piiramine ja keha homeostaasi säilitamine.

Tehnilistes ja insenersüsteemides tähendab kaitsefunktsioonid töökindluse ja ohutuse tagamist: füüsiline kaitse, konstruktsiooni vastupidavus, redundantsus ja varundus, turvasüsteemid ning mehhanismid vigade leevendamiseks (fail-safes) ja katkestuste maandamiseks.

Infoturvalises ja küberruumis hõlmavad kaitsefunktsioonid andmete ja süsteemide kaitsmist. Need sisaldavad autentimist ja autoriseerimist, krüpteerimist, turvaprotokoole, sissetungide avastamist ja reageerimist ning regulaarset varundamist ja turvatestimist.

Kaitsefunktsioonide ühine eesmärk on vältida kahju, tagada toimimise jätkusuutlikkus ja suurendada süsteemi vastupidavust muutustele ning ohtudele.