kaevandamisele

Kaevandamine viitab protsessile, mille käigus maapõuest ressursse välja tuuakse. See hõlmab mitmesuguseid meetodeid ja tehnoloogiaid, sõltuvalt kaevandatavast materjalist, nagu näiteks maagid, kivimid, mineraalid, fossiilkütused või maapõues olev vesi. Kaevandamine on olnud inimkonna ajaloos oluline alates eelajaloolistest aegadest, kus algselt kasutati lihtsaid tööriistu.

Kaevandamismeetodeid võib laias laastus jagada kaheks: peal-kaevandamine ja all-kaevandamine. Peal-kaevandamine, tuntud ka kui lahtine kaevandamine, toimub maapinna peal ja hõlmab tavaliselt suurte alade mullakihtide ja kivimite eemaldamist, et pääseda juurde allpool asuvatele ressurssidele. See meetod sobib hästi sügavate maardlate korral. All-kaevandamine seevastu toimub maa all tunnelite ja šahtide kaudu, võimaldades ligipääsu sügavamal asuvatele maardlatele.

Kaevandamine on majanduslikult oluline, pakkudes toorainet tööstusele, energiatootmisele ja ehitusele. Samas on sellel ka märkimisväärne keskkonnamõju, sealhulgas maastiku muutused, elupaikade hävitamine, vee reostus ja õhusaaste. Seetõttu on kaevandamisvaldkonnas oluline rakendada keskkonnahoidlikke praktikaid ja kaevandamisalade taastamist pärast nende kasutuse lõppemist.