küllastuskoncentratsiooniga

Küllastuskoncentratsioon on lahustunud aine maksimaalne kontsentratsioon lahustis kindlal temperatuuril, mille juures lahus on küllastuslahus. Sellises süsteemis on lahustunud aine tasakaalus kristallidega: iga hetk võib lahustunud aine lahustuda või kristalliseeruda nii, et lahuse kontsentratsioon püsib piirialal. Küllastuskoncentratsioon sõltub lahusti omadustest, temperatuurist ja rõhust (gaasiliste lahustite puhul).

Määramine: selle kontsentratsiooni määratakse, koostades küllastuslahuse ja seejärel määrates lahustunud aine kontsentratsiooni laboratoorsete analüüsimeetodidega. Üldiselt kasutatakse gravimeetrilisi, spektroskoopilisi või refraktomeetrilisi meetodeid. Küllastuslahus on lihtne mudel lahustuvuse ja kristalliseerumise uurimiseks.

Faktorid ja rakendused: küllastuskoncentratsiooni mõjutavad temperatuur, lahusti keemiline koostis, aine koostoimed, lisandite olemasolu ning rõhk (gaasilistes süsteemides). Rakendused hõlmavad farmakoloogiat, keemilist sünteesi, kristallimisprotsesside optimeerimist ning keskkonna- ja lahustuvuse uuringuid.

Terminil „küllastuskoncentratsiooniga“ on oluline kasutus: seda kasutatakse kirjeldustes tingimuste täpsustamiseks. Näiteks: lahus oli küllastuskoncentratsiooniga 25 °C juures.