jõumõjusid

Jõumõju on füüsikaline nähtus, mille korral jõud mõjutab keha olekut: see võib põhjustada kiirenduse tekkimist, liikumissuuna muutumist või keha deformatsiooni. Jõud on vektoriline suurus, mis võib tekkida kontakti tõttu või väljapoole suunatud väliste jõudude toimel ning selle mõju sõltub keha omadustest ja vastastikmõjust.

Jõumõju kirjeldatakse peamiselt Newtoni teise seaduse kaudu: resultantne jõud F = m a tekitab keha kiirenduse a. Jõu mõju võib seetõttu muuta keha kiirust ja liikumist. Pöörlemises tekitab jõud ka momenti τ, mis põhjustab nurkkiirenduse α = τ / I, kus I on keha pöörlejõudude jäikus.

Jõumõjud jagunevad peamiselt kaheks: kontaktjõud, mis tekib otseses kontaktis (normaaljõud, hõõrdumine, tõmme või tõukejõud), ja väli jõud, mis toimib keha peal kaugemata (gravitatsioonijõud, elektromagnetilised jõud). Need jõud võivad põhjustada translatsiooni (vedu ja liikumine), rotatsiooni (keha pöörlemine) ning deformatsiooni (elastsus ja plastilisus).

Jõu mõjud hõlmavad ka töö ja energiaga seotud nähtusi: töö on jõu ja liikumistee skalar korrutis (W = F · s), mis muudab keha kineetilist või potentsiaalset energia. Võimsus P kirjeldab tööd ajaühikus (P = F · v). Jõumõjude mõistmine on oluline mehhaaniliste süsteemide kavandamisel, inseneritöös, biomeditsiinis ja sportlaste liikumise analüüsis.