järelmoodustised

Järelmoodustised on geoloogiline mõiste, mis kirjeldab moodustisi, mis tekivad pärast esmase kivimi või setete moodustumist. Need võivad olla uued materjalid, mis on hiljem sade või uuesti kristalliseerunud, ning ka kivimi olemasoleva osa ümbermoodustused, mis kujunevad hilisemate protsesside tõttu.

Moodustumise mehhanismid hõlmavad peamiselt veevoolu transporti ja lahustumist ning uuesti kristalliseerumist, keemilist sadeprotsessi ning bioloogilist ja diagenesi kaasatun. Järelmoodustised võivad tekkida lõhedes, poorides või kivimi pinnal ning võivad oluliselt erineda esialgsest moodustistest nii suuruse kui ka koostise poolest.

Olulised näited hõlmavad koopade tilkumismehhanismi kaudu tekkinud moodustisi ja erinevaid mineraalseid koorikuid, mis tekivad hiljem veerisave lahustunud ühendite kristalliseerumise tulemusena. Sellised vormid annavad teavet varasemate keskkonnatingimuste ja vee liikumise kohta ning võivad kajastada ka diagenetilisi ja mineraliseerumist puudutavaid protsesse.

Järelmoodustiste uurimine aitab mõista maakoore ajaloo, vee liikumise ning ressursside tekke ja muutumise kestvusi. Need moodustised on seega olulised viited geoloogilise ajalooga seotud protsesside ja keskkonnatingimuste kohta.

Seotud mõisted: diagenes, sekundaarmineraliseerimine, karst, mineraliseerumine.