jäljendamise

Jäljendamise mõiste viitab tegevusele jäljendada või esitada midagi nii, et see sarnaneks algsega. See hõlmab kunstilist, teaduslikku ja tehnilist konteksti, kus eesmärk on sarnasus või rekonstrueerimine. Sõna tuleb verbist jäljendada; nimisõna moodustub lisandiga -mine ja genitiiv on jäljendamise.

Kasutusvaldkonnad on kunst ja esitus (näitlemine, hääle ja kehakeele jäljendamine), visuaalne kunst ja arhitektuur (reproduktsioon või stiililine jäljendamine) ning teadus ja tehnika (protsesside või nähtuste mudeldamine ja esitlemine). Jäljendamine rõhutab sarnasust ja esituse kvaliteeti ning võib hõlmata nii kunstilist interpreteerimist kui ka tehnilist rekonstrueerimist.

Jäljendamise ja kopeerimise ning rekonstrueerimise vaheline piir on tihti peen: kopeerimine keskendub täpsusele, jäljendamine rõhutab sarnasust ja esituslikkust ning võib kaasatada stiili- või identiteedi valikulist tõlgendamist. Näiteks näitleja kasutab jäljendamist, et matkida kuulsa inimese häält ja kehakeelt; kunstnik võib jäljendada ajaloolist stiili; teadlane võib nahkkindluse mõistmiseks nähtust mudeldada.

Eetilised ja õiguslikud aspektid on olulised, kuna digitaalsete jäljenduste kasutamine võib puudutada identiteeti ja intellektuaalset omandit ning nõuda tähelepanu autoriõigustele ning nõusolekutele. Jäljendamine on mõjuv kontseptsioon kultuuris ja uuringutes.