julgeolekuküsimuste

Julgeolekuküsimused viitavad riigi julgeolekuga seotud teemade kogumile, mis puudutavad nii riigi kaitset kui ka laiemat turvalisust. Need hõlmavad väliskeskkonnast tulenevaid ohtusid ning sisemisi riske, ning nende ennetamine, hindamine ja reageerimine on avaliku poliitika keskmes. Termin on laialt kasutusel poliitilises arutelus, riigikaitse doktriinides ja akadeemilises kirjanduses.

Valdkonnad hõlmavad kaitse ja sõjalist julgeolekut, küberjulgeolekut, infokaitset ja informatsiooni ohutust, kriisihaldust, infrastruktuuri ja energiaturvalisust ning majanduse ja sotsiaalse julgeoleku küsimusi. Eri valdkonnad on tihedalt seotud ning nende juhtimine nõuab riskihindamist, strateegilist planeerimist ja valmisolekut reageerida.

Riiklik julgeolekopoliitika kujundatakse valitsuse ja parlamentaarse kontrolli kaudu ning põhineb õiguslikul raamistikul ja rahvusvahelisel koostööl. Institutsioonid hõlmavad kaitseväge, kaitsepolitseid ja teisi julgeolekuteenistusi, ministeeriume ja riigikantseleid. Rahvusvaheline koostöö, eriti NATO ja Euroopa Liit, on oluline julgeolekuküsimuste lahendamisel. Riskihindamine, kriisivalmidus ja kaasav kriisireguleerimine ning demokraatlik kontroll tagavad tasakaalu kodanikuõiguste ja julgeoleku vahel.