juhtumistest

Juhtumistest on uurimismeetod, mille eesmärk on saavutada põhjalik, kontekstipõhine arusaam üksikust juhtumist või vähesel hulgal juhtumitest. See rõhutab sügavust ja olukorra eripära ning sobib keerukate nähtuste mõistmiseks, kus kvantitatiivsed meetodid ei suuda pakkuda piisavat detaili.

Uurimisviisina jagunevad juhtumistest peamiselt kaheks: intrinsiline juhtumistest keskendub konkreetse juhtumi iseenda mõistmisele, instrumentaalne juhtumistest kasutab juhtumit nähtuse või protsessi paremaks mõistmiseks. Kui kirjeldatakse mitut juhtumit, räägitakse mitme juhtumi või mitmejuhtumitest uuringust; selline võrdlev lähenemine võimaldab tuvastada erinevusi ja sarnasusi ning üldistada mõningaid mustreid.

Andmete kogumine juhtumistest hõlmab mitmesuguseid allikaid, näiteks poolvastikke või teemaga ühendatud intervjuusid, dokumentide ja arhivaalide analüüsi, vaatlust ning erinevate allikate triangulatsiooni. Analüüsi peamised suunad on temaatiline analüüs, juhtumite võrdlev ja ristmallariline süntees ning mustrite ja põhjuste otsimine. Tulemused esitatakse detailsete juhtumikirjelduste ning üldistavama ülevaatena kontekstis.

Juhtumistest pakub sügavat kontekstualiseeritud arusaamist ja rikkalikke näiteid, kuid selle üldistatavus on piiratud ning tulemused võivad sõltuda juhtumite valikust ja andmete kättesaadavusest. Teaduslike järelduste usaldusväärsuse suurendamiseks kasutatakse sageli triangulatsiooni ja selget aluseti.

Rakendusalad hõlmavad sotsioloogiat, haridust, äri ja juhtimist, tervishoidu ning avalikku poliitikat, kus keerukate nähtuste mõistmine konkreetsetes kontekstides on olulisem kui üldistatud kvantitatiivsed tulemused.