jäätmeklassifitseerimise

Jäätmeklassifitseerimine viitab jäätmete süstemaatilisele kategoriseerimisele erinevate kriteeriumide alusel. Selle peamine eesmärk on jäätmete koostise, ohtlikkuse ja päritolu tuvastamine, et võimaldada nende nõuetekohast käitlemist, taaskasutamist või kõrvaldamist. Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides jäätmeklassifitseerimise süsteemi, mis on Euroopa Liidu jäätmenimestikus (European Waste Catalogue, EWC) sätestatud.

Jäätmeklassifitseerimise aluseks on jäätmete päritolu, mis on jagatud laialdasteks kategooriateks, nagu näiteks põllumajandus-, tööstus-, olme- ja ehitusjäätmed. Iga kategooria sees jaotatakse jäätmed täpsemalt nende koostise ja omaduste järgi. Oluline osa klassifitseerimisest on ohtlike jäätmete tuvastamine, millele kehtivad erinõuded nii käitlemise kui ka transpordi osas. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad näiteks teatud kemikaalid, patareid, ravimid ja asbest.

Klassifitseerimise protsess algab sageli jäätme tekkekohas. Jäätmetekitajad peavad oma jäätmeid kirjeldama ja klassifitseerima vastavalt kehtivatele õigusaktidele. See hõlmab tihti jäätmete kohta täpse teabe kogumist, nagu näiteks nende koostisosad ja võimalikud ohud. Klassifitseerimine on oluline alus jäätmete kogu elutsükli haldamisel, alates nende tekkest kuni lõpliku töötlemiseni, ning aitab kaasa keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamisele ja ressursside tõhusale kasutamisele.