iteratsioonimeetodid

Iteratsioonimeetodid on arvutusmeetodid, mille eesmärk on leida lahendusi matemaatilistele võrranditele või optimaalsele väärtusele läbi korduva arvutatise protsessi. Metoodika põhimõte on alustada algpõhimõttest või nuppudest ja kasutada teatud reeglit või algoritmi, mis viib lahendama järk-järgult lähemale täpselt soovitud tulemusele. Iteratsioon on püsikese, mis korratakse kuni kõik kriteeriumid - näiteks konverentsikumadeid või maksimaalset iteratsioonide arvu - on täidetud.

Levinud iteratsioonitehnikad hõlmavad stabiilset tsüklist kontrolli, kus iga tooriteratsioon põhineb eelmine tulemuse väärtusel. Näiteks ruutfunktsiooni lahendamisel kasutatakse ruutjuure tehtega iteratist, kus igas sammus arvutatakse ruutfunktsiooni hetkeline tuletis. Teise rühma kuulsamaid metodeid on ruudushakire: Newton‑Raphsoni meetod, mis kutsub tuletisi, ning linna hetkenägudsüsteemi meetod, milles kasutatakse gradientide liikumist kõrgeima tootlikkuse leidmiseks.

Iteratsioonimeetodid kasutavad sageli nii mõõduka mürarõhu korral kui ka suuresuguse regulaatori kontrolliga optimaalsete kombinatsioonide leidmiseks. Ühe järjekorras saab neid vaadata kui kaugemal otsustusaara, kus kaugel peamiselt tehakse kontravariatsumõtlemist. Kasutades iteratiivset lähenemist, on võimalik lahendada ka keerukad, mitte lineaarseid probleeme, mis muutuvad ülemine lehekülje kui simuleerimismudelid. Iteratsiooninedmised on kooskõlas arvutusvõimaluste pideva lihvimisega ning viivad pintset improveerideni.