ioonpolümerisatsiooniks

Iooniline polümerisatsioon on polümerisatsioonimehhanism, mis hõlmab laetud liikuvate osakeste, nimelt ioonide, osalemist. See protsess erineb radikaalsest polümerisatsioonist, kus reaktsiooni alustavad ja edasi viivad vabad radikaalid. Iooniline polümerisatsioon võib olla kahte peamist tüüpi: katioonne polümerisatsioon ja anioonne polümerisatsioon.

Katioonse polümerisatsiooniga algab reaktsioon katioonse initsiaatori toimel, mis loob kasvava polümeeriahela lõppu positiivse laengu. Monomeerid, mis on võimelised stabiliseerima negatiivset laengut, nagu alküülvinüüleetrid või stüreenid, on tüüpilised selle polümerisatsiooni kandidaadid. See protsess nõuab tavaliselt väga madalaid temperatuure ja kuivasid tingimusi, et vältida initsiaatori deaktiveerimist või kasvava ahela katkestamist vee või teiste lisandite poolt.

Anioonne polümerisatsioon seevastu algab aniioonse initsiaatori abil, mis genereerib kasvava polümeeriahela lõppu negatiivse laengu. Monomeerid, mis on võimelised stabiliseerima positiivset laengut, näiteks stüreen, butadieen või akrüülnitriil, sobivad hästi selle meetodi jaoks. Sarnaselt katioonsele polümerisatsioonile on ka anioonne polümerisatsioon tundlik lisandite suhtes ja seda teostatakse sageli anorgaanilises keskkonnas. Mõlemad ioonilise polümerisatsiooni vormid võimaldavad luua polümeere, millel on hästi kontrollitud molekulmassid ja kitsad molekulmassijaotused.