ioniseerimisprotsess

Ioniseerimisprotsess ehk ionisatsioon on protsess, mille käigus aatom või molekul omandab või kaotab elektroni, muutudes iooniks. See võib toimuda mitmel viisil, sealhulgas kokkupõrkel teiste osakestega, elektromagnetkiirguse neelamisel või keemiliste reaktsioonide käigus. Kui aatom või molekul kaotab elektroni, muutub see positiivselt laetud iooniks ehk katiooniks. Kui see aga omandab elektroni, muutub see negatiivselt laetud iooniks ehk aniooniks.

Ioniseerimisprotsessil on mitmeid olulisi rakendusi teaduses ja tehnoloogias. Näiteks kasutatakse seda massispektromeetrias molekulide massi ja struktuuri määramiseks. Gaaslahenduslampides, nagu luminofoorlambid ja neonlambid, toimub ioniseerimisprotsess gaasis, mis muudab selle elektrijuhtivaks ja kutsub esile valguse emissiooni. Plasma, mis on aine neljas olek, koosneb ioonidest ja elektronidest ning seda kasutatakse erinevates tööstuslikes protsessides, sealhulgas pindade töötlemisel ja materjalide tootmisel. Ka radioloogias, kus kasutatakse ioniseerivat kiirgust nagu röntgenikiirgus ja gammakiirgus, on ionisatsioon põhiprotsess, mis võimaldab kujutiste loomist ja ravi. Samuti esineb ionisatsioon looduslikult atmosfääris, näiteks äikese ajal, ja kosmose keskkonnas, kus tähtedest tulev kiirgus ioniseerib gaase.