interferentsimustreid

Interferentsimustrid on lainekoostoimel tekkivad intensiivsuse variatsioonid, mis ilmnevad ruumis või pildil. Need mustrid tekivad, kui kaks või enam koherentset lainet põimuvad sama koha läheduses. Valgus on kõige tuntum näide, kuid mustreid võib leida ka helilainetes ja aineosakeste laineomaduste korral.

Mehhanism põhineb lainete superpositsioonil. Kui lainete faasid sobituvad (konstruktivne interferents), suureneb intensiivsus; kui faasid on vastandlikud (destruktiivne interferents), intensiivsus vähenevad või tekib vari. Mustri täpne kuju sõltub teepikkuste erinevusest, lainepikkusest ja koherentsusest.

Kuulsaim näide on Youngi kahekõlase eksperiment, mis näitas valguse lainelist olemust. Teised olulised seadmed on Michelsoni interferomeeter, mida kasutatakse täpsete pikkuste erinevuste ja optiliste omaduste mõõtmiseks. Lisaks on tähelepanuväärne elektronide ja teiste osakeste interferentsi katsetused, mis toetasid de Broglie laineomaduste ideed (Davisson–Germer).

Rakendused hõlmavad optilist interferomeetriat ja täppismõõtmisi, spektroskoopiat, holograafiat ning kvaliteedikontrolli. Interferentsimustrid suurendavad mõõtmete täpsust ja võimaldavad hinnata väga väikeseid erinevusi valguse teepikkustes või refraktiivsuses. Gravitatsiooniliste lainete otsimisel, näiteks LIGO-süsteemides, kasutatakse suuri interferentsimustreid.

Interferentsimustrid on laineuuringute ja kvantmehaanika alused ning on oluliselt mõjutanud nii teadust kui ka tehnoloogiat alates 19. sajandi lõpust.