interaktsioonikontantid

Interaktsioonikontantid on parameetrid, millega kirjeldatakse süsteemide komponentide omavahelist mõju. Sõna võib esineda erineva täpsusega, kuid tavapärasem vaste on “interaktsioonikonstantid”; mõne allika puhul kasutatakse ka vormi “interaktsioonikontantid”. Need väärtused määravad, kui tugevasti kaks elementi üksteist mõjutavad.

Interaktsioonikontantide roll sõltub kontekstist. Füüsikas kirjeldavad need jõudude interaktsioone: näiteks elektromagnetilise või gravitatsioonilise interaktsiooni tugevus, ning kvantfüüsikas komponendid võivad olla seotud suhteliste või universaalsete konstantidega nagu α (finee-struktuuri konstant) või αs (väga tugev konstand). Keemias või bioloogias võivad need olla kiiruskonstandid või mõjuvõimsused, mis määravad reaktsioonide või ökosüsteemide suhete tugevust. Informaatikas ja sotsiaalteadustes võib interaktsioonikontantid kujutada, kui ühenduste kaalud või mõjude tugevused võrgus või simulatsioonis.

Kuidas interaktsioonikontantide väärtused leitakse, sõltub olukorrast: need võivad olla eksperimentaalselt mõõdetud, teoreetilise mudeli alusel arvutatud või andmete põhjal sobitatud. Mõnikord võivad kontantid olla sõltuvad skaalast või energiast ning neid korrigeeritakse renormaliseerimise või sarnaste protsesside kaudu.

Mõõtühikud ja omadused sõltuvad mudelist: mõned kontantid on dimensoonsed, teised dimensionless ning need võivad olla positiivsed, negatiivsed või mitteparameetrilised. Interaktsioonikontantide mõistmine võimaldab prognoosida süsteemi käitumist ja tekivad seosed mudeli struktuuri ja tegelike nähtuste vahel.