mitteparameetrilised

Mitteparameetrilised meetodid on statistika valdkonna tööriistad, mis ei eelda andmete põhjal kindlat fikseeritud jaotust populatsioonis. Need meetodid on paindlikumad kui parameetrilised meetodid ja sobivad eriti olukordades, kus jaotus on ebaühtlane või väike andmekogum.

Mitteparameetrilised meetodid jagunevad peamiselt kaheks: vahendid, mis põhinevad andmete järjestuste või märkimisel põhinevatel testidel, ja vahendid, mis annavad hinnanguid tihedustele või mittelineaarsetele seostele ilma jaotusekuju eeldusteta. Näiteks populaadi kahe või enama rühma võrdlemisel kasutatakse sageli Mann-Whitney U testi või Wilcoxon'i järjestustesti, sõltuvus- või korrelatsioonianalüüsis võib kasutada Spearmani järjestuste korrelatsiooni, ning rühmade vaheliste erinevuste hindamisel kasutatakse Kruskal-Wallis testi. Tiheduste hinnanguks ning mitteparameetriliseks regressiooniks on levinud kerneltihedus hinnangud ning mitmete pealiste meetodite vormid.

Mitteparameetriliste meetodite tugevuseks on minimaalne eelduste arv jaotusest, muutuste robustsus äärmuslike väärtuste suhtes ning võime kohaneda mitmekesiste andmekujudega. Nende meetodite puudusteks võivad olla väiksem jõudlus (teatud olukordades suuremad andmekogumid võivad siiski vajaliku jõudluse anda), raskem tulemuste tõlgendamine ning mõnikord suurem teisiti kasutatavate näitajate puudumine, näiteks efektide suuruste ja suunkte kirjeldamisel.

Rakendused hõlmavad meditsiini, ökoloogiat, sotsiaalteadusi ja biostatistikat, kus jaotus pole teada või ei võimalda sobivaid parametriselt defineeritud mudeleid. Mitteparameetrilised meetodid annavad alternatiivse lähenemise, kui paindlikkus ja vähe eelnevaid eeldusi on oluline.