injektsioonid

Injektsioonid ehk süstimised on meditsiinilised manustamisviisid, kus ravim või vaktsiin viiakse kehasse nõela ja süstla abil. Neid kasutatakse nii ravimite kui ka hapnikuliste toimeteta ravimvormide jaoks ning need võivad toimuda erinevate kudede või veresoonte tasandil.

Peamised manustamiskohad on intramuskulaarne (IM), subkutaanne (SC), intradermaalne (ID) ja intravenoosne (IV). IM-injektsioon tehakse lihasesse, tavaliselt deltalihases või suurtes lihastes; SC-injektsioon manustatakse nahaalusesse rasvkoesse; ID-injektsioon viiakse nahka ja on tavatult väikeste koguste jaoks, näiteks allergia või tuberkuliiniproovide puhul; IV-injektsioon või infusioon viiakse otse veresoonde, kiiremaks toimeks või vere koostise osade manustamiseks.

Tavapärased kasutusalad hõlmavad vaktsiinide ja ravimite manustamist, diabeediravimite insuliini süstimist, hormonaalseid ravi vorme ning koheselt toimivaid analgeetikume või spetsiifilisi ravimvorme. Süstidel on oluline roll kiireloomuliste ning pikaajaliste raviseppade osas.

Tehnika ning ohutus põhinevad aseptilisel tööl, õige nõela pikkuse ja tüübi valikul ning õige annuse manustamisel. Enne süstimist vaadatakse üle patsient, süstekoht ja kasutatava ravimi erijuhised. Pärast süstimist hinnatakse võimalikku kohalikke reaktsioone ning süstekohta jääb jälgimiseks.

Ohud ja kõrvaltoimed võivad hõlmata valu, punetust või turset süstimise piirkonnas, infektsiooni, verevalumme või närvikahjustust ning allergilisi reaktsioone. Harva esinevad süsteemsed kõrvaltoimed. Ennetamiseks kasutatakse steriilseid tööriistu, üks-kasutuse nõelu ning ohutustaktikaid ning jäätmete korrektset käitlemist.

Injektsioonid nõuavad koolitust ja õigeid protokolle, et tagada ravimite tõhusus ja patsientide ohutus.