informatsiooniallikad

Informatsiooniallikad on kõik materjalid ja andmed, mida inimesed kasutavad teadmiste omandamiseks, faktide kontrollimiseks või uurimistöö aluseks. Neid liigitatakse tavaliselt primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsed allikad. Primaarallikad esindavad esmast teavet või otsest kogemust: eksperimendi tulemused, originaaldokumendid, fotod, helisalvestised või kõned. Sekundaarsed allikad tõlgendavad või sünteesivad primaarallikaid: teadusartiklid, ülevaatekirjandlus, monograafiad. Tertsiaarsed allikad annavad kokkuvõtteid või suunavad uurijaid: entsüklopeediad, bibliograafiad ning juhtivad kataloogid.

Usaldusväärsuse hindamine nõuab allika päritolu ja konteksti kriitilist analüüsi: autori või väljaande taust, kasutatud metoodika, avaldamise kuupäev ja viitamissüsteem. Oluline on kontrollida, kas allikas on läbivaadatud (peer review), kas andmed on läbipaistvad ja kättesaadavad ning kas see sobib uuringu eesmärkidega. Üldine lähenemisviis on võrrelda mitut allikate ning hinnata ajakohasust ja asjakohasust ning pöörata tähelepanu võimalikule kallutatusel.

Kasutamisel on tähtis järgida eetika- ja autoriõiguse reegleid: korrektne viitamine, plagiaadi vältimine ning vajadusel litsentsid ja kasutustingimused. Digitaalne ajastu suurendab info kättesaadavust, kuid samaaegselt info üleküllust ja valeinfot, seetõttu on kriitiline mõtlemine ja informatsiooni kirjaoskus hädavajalikud. Eestis ja rahvusvaheliselt on informatsiooniallikate mõistmine ning kvaliteetsete allikate leidmine aluseks õppimisele, teadustööle ja meediakriitikale.