immunoanalüüside

Immunoanalüüside, tuntud ka kui immuunilisad või immuunodiagnostika testid, on laboratoorsed meetodid, mis kasutavad antigeenide ja antikehade vahelist spetsiifilist interaktsiooni aine olemasolu või koguse tuvastamiseks või mõõtmiseks proovis. Need testid on laialdaselt kasutusel meditsiinidiagnostikas, ravimiuuringutes ja teadusuuringutes. Antigeenid on molekulid, mis võivad esile kutsuda immuunvastuse, samas kui antikehad on valgumolekulid, mida immuunsüsteem toodab antigeenide vastu võitlemiseks. Immunoanalüüside aluseks on antikeha spetsiifiline seondumine oma vastava antigeeniga.

Erinevaid immunoanalüüside tehnikaid on välja töötatud, sealhulgas ELISA (ensüümiga seotud immunosorbentanalüüs), immunofluorestsentsanalüüs, Western blot ja immunohistoanalüüs. ELISA on üks levinumaid meetodeid, mis kasutab ensüümi märgistamist antigeeni-antikeha kompleksi tuvastamiseks. Immunofluorestsentsanalüüs kasutab fluorestsentseid markereid, mida saab mikroskoobi all visualiseerida. Western blot on kasulik valkude tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks, samas kui immunohistoanalüüs võimaldab antigeenide asukoha määramist kudedes.

Immunoanalüüside eelised hõlmavad nende suurt tundlikkust ja spetsiifilisust, mis võimaldavad tuvastada väga madalaid kontsentratsioone antigeene või antikehi. Samuti on need suhteliselt kiired ja neid saab automatiseerida. Nende rakendused on väga laiad, hõlmates haiguste diagnoosimist, sealhulgas nakkushaigusi, autoimmuunhaigusi ja vähki, samuti raseduse tuvastamist, narkotestimist ja allergiateste. Immunoanalüüsid on mänginud olulist rolli meditsiiniliste teadmiste edendamisel ja patsientide ravi parandamisel.