ilmaennustusi

Ilmaennustusi tähendavad tulevikus aset leidvate atmosfääriolude ennustused, mis tehakse kindlal kohas ja ajal kasutades teadmisi temperatuurist, sademetest, tuulest, pilvisusest, õhuniiskusest ja nähtavusest. Need on olulised nii avalikuks teavitamiseks kui ka majanduslikeks ja ohutusotsusteks ning neid kasutatakse laialdaselt põllumajanduses, transportis, energiasektoris ja hädaolukordade korralduseks.

Ilmaennustuste koostamine põhineb vaatlusandmetel ja arvutimudelitel. Vaatlusandmed kogutakse ilmastikujaamadest, satelliitidelt ja radaritest ning nende põhjal tehakse andmete sobitamine (data assimilation), et luua täpne algolek. Seejärel jooksevad erinevad atmosfääri mudelid, mille tulemusi töödeldakse ja esitatakse erinevates vormides.

Prognoosid jagatakse ajavahemiku alusel. Nowcasting ehk 0–6 tunni prognoosid keskenduvad lühenägemisele ja äkiliste ilmamuutuste tuvastamisele. Lühiajalised prognoosid ulatuvad umbes 1–3 päevani, keskmised 3–7 päevani ning pikaajalised prognoosid võivad ulatuda 8–14+ päevani, kuigi nende täpsus on suuremalt ebakindel. Paljudes süsteemides kasutatakse tõenäosuslikke ja ensemblennustusi, mis annavad mitu võimalikku stsenaariumi ja kajastavad prognoosi usaldusasutust.

Rakendused ja teavitused põhinevad nii tavapärastel kui ka riskipõhistel andmetel. Ilmaennustused annavad aluse hoiatustele, planeerimisele ja erinevate tegevuste ajastamisele ning neid avalikustatakse tavaliselt koostöös rahvuslike meteoroloogiliste teenistustega ning rahvusvahelistest andmekogudest. Neid vastuvõetakse ja tõlgendatakse hoolikalt, kuna ilm on alati osa ebakindlusest.