hüpoteekides

Hüpoteek on kinnisvara tagatisena antud laen. Laenuvõtja jääb kinnisasja omanikuks, kuid laenuandja on kinnitanud oma nõude kinnisvarale ja võib vajadusel sundmüügiga realiseerida oma tagatis. Hüpoteek registreeritakse kinnistusraamatus, mis annab teate laenu tagatisest kõigile kolmandatele isikutele.

Hüpoteek tekib laenulepingu alusel. Loomisel tuleb see vormistada notari tehinguga või muul seadusega lubatud viisil ning seejärel registreerida kinnistusraamatus. Registreerimine loob laenuandjale õiguse kinnisasja tagatisena seista ja vajaliku teate edastada teistele osapooltele.

Hüpoteekid võivad olla fikseeritud intressiga või muutuvintressiga. Tagatiseks kasutatavale kinnisvarale kehtib tavaliselt pikaajaline laenuperiood, sageli 15–30 aastat. Laenu ja kinnisvara väärtuse suhet nimetatakse LTV-ks (loan-to-value).

Protsess hõlmab laenutaotluse esitamist, sissetuleku ja krediidi hindamist, kinnisvara hindamist, laenulepingu sõlmimist ning hüpoteegi registreerimist kinnistusraamatus. Pärast laenu tagasimaksmist kustutatakse hüpoteek kinnistusraamatust.

Peamised kulud on notari tasu, riigilõiv hüpoteegi registreerimisel, kinnisvara hindamise tasu ning vajadusel ennetähtaegse tagasimakse tasu.

Riskide haldamine hõlmab kinnisvara kindlustust, õigeaegseid makseid ja finantsseisundi jälgimist, et vältida sundmüügiga seotud kahjusid. Hüpoteek annab laenuandjale õiguse põhiliste tagatisnõuetega tegutseda, kuid laenuvõtja jätkab omandiõiguse ja kohustub tasuma laenu vastavalt lepingule.