hübriidnavigatsiooniks

Hübriidnavigatsioon on navigatsioonisüsteemide kombinatsioon, mis kasutab kahte või enamat erinevat navigatsioonitehnoloogiat, et saavutada parem täpsus, töökindlus ja kättesaadavus. Eesmärk on kompenseerida üksikute navigatsioonimeetodite puudusi, ühendades nende tugevused.

Üks levinumaid hübriidnavigatsiooni vorme on GPS-i (Global Positioning System) ja inertsiaalnäivigatsioonisüsteemi (INS) kooskasutamine. GPS pakub täpset positsioneerimisteavet avatud taeva all, kuid selle signaalid võivad olla blokeeritud hoonete, tunnelite või muude takistuste tõttu. INS seevastu kasutab güroskoope ja kiirendusandureid, et jälgida liikumist baasliikumisest alates. Kuigi INS on iseseisev ja ei sõltu välistest signaalidest, koguneb selle arvutustesse aja jooksul viga (triiv). Hübriidsüsteemis täiendab GPS INS-i triivi parandamisega ja INS tagab positsioneerimise ka GPS-signaali katkemise korral.

Teisi hübriidnavigatsiooni kombinatsioone võib leida ka muudes valdkondades. Näiteks merenavigatsioonis võib GPS-i täiendada sonar, radar või elektroonilised merikaardid. Õhu navigatsioonis võib kasutada GPS-i koos inertsnäivigatsiooni, VOR (VHF Omnidirectional Range) või muude lennujuhtimisabisüsteemidega.

Hübriidnavigatsiooni eelised hõlmavad täiustatud täpsust, suuremat töökindlust ja vastupidavust häiretele ning laiendatud operatiivset kasutusala. See tehnoloogia on eriti oluline kriitilistes rakendustes, kus navigeerimissüsteemi rike võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, nagu näiteks autonoomsete sõidukite, lennunduse ja sõjaväe rakenduste puhul.