hübridatsioon

Hübratsioon on mõiste, mida kasutatakse nii bioloogias kui keemias. Bioloogilises kontekstis tähistab see kahe erineva liigi või vormi ristamist ning sellest tekkivate hübriidide omaduste uurimist. Keemilises kontekstis viitab hübridatsioon aatomorbitaalide segunemisele, mille tulemuseks on uued orbitaalid ja molekulide geomeetria.

Bioloogiline hübridatsioon hõlmab ristamist kahe erineva taime- või loomaliigi esindaja vahel ning hübriidi omaduste kombineerimist vanemate omadustest. Hübriidid võivad olla viljakad või viljatud; mõnikord on need steriilsed. Aretuses kasutatakse hübridatsiooni uute sortide ja omaduste kujundamiseks, näiteks suurema saagikuse, haigustele vastupidavuse ja keskkonnatingimuste taluvuse saavutamiseks.

Keemiline hübridatsioon kirjeldab aatomorbitaalide segunemist uute orbitaalide tekkeks, mis määravad molekuli geomeetria ja sidemete olemuse. Näited: sp3-hübriidid – neli σ-sidet ja tetraedriline geomeetria; näited: H2O ja CH4. Sp2-hübriidid – kolm σ-sidet ja üks π-sidem; geomeetria on planeersem või lõigatud; nt C2H4 (etüleen). Sp-hübriidid – kaks σ-sidet ja kaks π-sidet; nt C2H2 (etüün).

Kokkuvõte: Hübridatsioon on keskne mõiste nii eluslooduses kui keemias, võimaldades mõista nii ökoloogilisi kui molekulaarseid omadusi ja protsesse, ning on oluline kaasaegses aretuses ja molekulaarteaduses.