hööveldamine

Hööveldamine on puidutöö tehnika, mille käigus eemaldatakse puidust õhukesed kihtid käsihöövli või höövliga ning seejuures jääb pind võimalikult siledaks ja tasaseks. Eesmärgiks on nii pinnatöö viimistlemine kui ka paksuse täpsustamine, näiteks liitekohtade, laudade ja detailide puhul.

Hööveldamise ajalugu ja põhimõtted ulatuvad tagasi ajalukku, kus esimesed lihtsad töökohased hööveldini. Põhjalik areng toimus Euroopa käsihöövlite arendamisel keskajal ja varakult ning tööstusrevolutsiooniga paranesid terad ja teritamisvõimalused. Tänapäeval on kasutusel nii käsihöövlid kui ka elektrilised höövlid, kuid käsihöövel on endiselt levinud tööriist lõppviimistluseks ja täppismõõdudeks.

Tööriistad ja tüübid. Kõige tavalisemad on käsihöövelid, mida kasutatakse õrnalt ja kontrollitult. Lauahöövel (lauahöövel) on suurem ja stabiilsem ning sobib suuremate pindade töötlemiseks, samas plokk- või väikehöövel (plokkhöövel) on kompaktsem ning hea piiratud pindade ja servade viimistlemiseks. Oluline on teras ja teritamine ning höövlitera omadused: jämedama viimistluse jaoks suurem algterava ja peenema viimistluse korral peen teravus.

Protseduur ja tehnikad. Enne töö algust kontrollitakse pind ja valitakse sobiv paksuse eemaldamine. Höövel liigub vastupidises suunas liikumisele ning teravus, külgsoojus ja rõhk mõjuvad tulemusele. Üldine eesmärk on ühtlane, siledapinnaline pind ilma jälgedeta, kus-terasid kasutatakse järk-järgult ning lõpptulemuseks on vajalik paksuse kontroll.

Hooldus ja ohutus. Teritamine ja terade korralik kinnitamine on kriitilise tähendusega. Hööveli pind tuleb puhastada, teritaja ots kasutamise ajal ning hoidke tööriista kuivas ja teritatud. Ohutuse tagamiseks on oluline hoida näppudena juhtrauad ning vältida käte äkilist libisemist teradeni.

Hööveldamine on mitmekülgne ja põhioskuseks puidutöödel, pakkudes kontrolli pinna viimistluse ja samaaegselt paksuse osas.