häälekaotusele

Häälekaotus, tuntud ka kui afonia või düsfoonia, on seisund, kus hääl on nõrgenenud, muutunud või täielikult kadunud. See võib olla tingitud erinevatest põhjustest, sealhulgas kõrivigastusest, ülekoormusest, põletikust või närvikahjustusest.

Kõige sagedasem häälekaotuse põhjus on äge larüngiit, mis on kõri põletik, sageli põhjustatud viirusinfektsioonist. Teised võimalikud põhjused hõlmavad kroonilist larüngiiti, vokaalsete sõlmede või polüüpide teket, gastroösofageaalset reflukshaigust (GERD), allergiat, suitsukeele või muude ärritavate ainete sissehingamist ning mõningaid neuroloogilisi haigusi.

Sümptomid võivad varieeruda kergest käheduse tundest kuni täieliku häälekaduni. Lisaks võib esineda valu kõri piirkonnas, neelamisraskusi või köha. Diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt kõri visuaalset kontrolli ehk laryngoskoopiat.

Ravi sõltub häälekaotuse põhjusest. Enamikul juhtudel, eriti ägeda larüngiidi korral, taastub hääl iseenesest puhkusega. Oluline on häälepaeltele puhkust anda, vältides rääkimist, sosistamist ja karjumist. Soovitatakse ka palju vedeliku tarbimist ja ärritavate ainete vältimist. Krooniliste või tõsisemate põhjuste korral võib olla vajalik meditsiiniline või kirurgiline sekkumine. Näiteks häälepaelte sõlmede või polüüpide eemaldamine või GERD ravi.