häirekellad

Häirekellad on seadmed, mis helisevad või annavad märku kindlal ajal, et äratada või meenutada sündmust. Tavaliselt kasutatakse neid isiklikuks ajakasutuseks või meeldetuletusteks ning neil on erinevad äratuse seaded ja helivalikud. Nad võivad olla lauakellad, seinal oleva või kaasaskantavate mudelite näol ning neid leidub nii kodudes kui kontorites.

Ajalugu ja areng: Mehhaanilised häirekellad tekkisid koos kella- ja ajamajanduse arenguga Euroopas 17.–18. sajandil. Esimesed teadaolevad mehhaanilised häirekellad olid suhteliselt lihtsad ja fikseeritud äratuseaegadega. 1787 lõi Levi Hutchins Ameerikas esimese mehhaanilise häirekella, mis helises ainult ühel kindlal ajal. 19. sajandil hakati looma reguleeritavaid äratuskellasid ning 20. sajandil tuli laiemalt elektriline ja digitaalne tehnika ning raadiokontrollitud ajakava.

Liigid ja mehhanismid: Mehhaanilised häirekellad kasutavad vedru ja hammastiku mehhanismi ning helisignaali tekitamiseks löövat koputus- või kellamööblit. Elektrilised ja digitaalsed mudelid töötavad elektritoitel, sageli heliga kõlariga või kõlariga digitaalse ajaga ekraanil. Raadiokontrolliga kellad sünkroonitakse ametliku ajaga. Paljudel mudelitel on mitu äratust, valikud erinevate helide jaoks ning snooze-funktsioon.

Kasutus ja kaasaeg: Häirekellad on endiselt tavalised kodus ja töökeskkonnas ning pakuvad erinevaid funktsioone, nagu mitmed äratust, helitugevuse reguleerimine, aeg- ja kuvasegmendid ning mõne mudeli puhul projitseeritav aeg. Kaasaegsetel mudelitel on sageli lisafunktsioonid, näiteks raadioside, USB-pistikud või nutitelefonide ühilduvus.