hinnapoliitikat

Hinnapoliitika on majanduspoliitika osa, mis käsitleb hindade kujundamist kaupade ja teenuste turul ning nende muutmise mehhanisme. Riigid kasutavad hinnapoliitikat inflatsiooni pidurdamiseks, tarbijate ostujõu kaitsmiseks ja majanduse stabiilsuse soodustamiseks. Hinnapoliitika võib eesmärgiks olla ka haavatavate rühmade toimetuleku tagamine ja ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine.

Vahendid hõlmavad otseseid hinnaintervensioni mehhanisme (hindade maksimaalne piir, minimaalne hind või hindade külmutamine), otsetoetuseid tarbijatele või tootjatele, maksustamist ja tariife ning reguleeritud hindu teatud teenuste sektorites (nt energia, transport, vesi). Samuti arvestatakse riigiabi ja konkurentsieeskirjadega, mis on eriti oluline Euroopa Liidus.

Mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Ühelt poolt võivad hinnapoliitikad lühiajaliselt stabiliseerida kulu, parandada tarbijate ligipääsu ja haavatavate gruppide olukorda. Teiselt poolt võivad need sekkumised tekitada varude puudust, musta turu tekkimist, investeeringute vähesust ning pikaajalist hinnakindluse või tõhususe vähenemist, kui sekkumine on liialt kunstlik või ebaõigesti suunatud.

ELi liikmesriikidena peab Eesti ja teised riigid hinnapoliitikat kujundades järgima riigiabi ja konkurentsieeskirju ning tagama läbipaistva ja tulemuslikult hinnatava regulatsiooni, eriti energia-, põllumajandus- ja taristuvaldkondades. Hinnapoliitika nõuab sektoriülest koostööd ja põhjalikku mõjuanalüüsi.