hingamislihaste

Hingamislihaste on lihasrühm, mis osaleb sisse- ja väljahingamisel ning muudab rinnakorvi mahtu ning kopsude õhukompressiooni. Neid lihaseid kasutatakse nii rahulikus olekus kui ka süstemaatilise või pingutusega hingamisel. Peamised hingamislihaste grupp on diafragma, ribi vahelised lihased ning vajadusel ka kõhu- ja kaelalihased.

Diafragma on peamine hingamislihas. Kui see kokku tõmbub, muutub rindkere maht suuremaks ja kopsudes tekib madalam õhuhind, mis tõmbab õhu kopsudesse. Välised ribide vahelised lihased tõstavad roideid ja laienen rinnakorvi veelgi inspiratsiooni ajal. Sisemised ribide vahelised lihased on aktiivsed peamiselt väljahingamise faasis, aidates suruda õhk välja kopsudest. Kõhu- ja läbivad kõhu- ning köhu lihasrühmad (nt obliquus, rectus abdominis ja transversus abdominis) osalevad aktiivses väljahingamises, kui on vaja rõhku suurendada või hingamist kontrollida intensiivse tegevuse ajal.

Rinnaku- ja selja piirkonna lihased, nagu kaelakaelalihased (nt skalenid ja sternocleidomastoid), võivad hingamist lihtsustada või muuta raskeks, näiteks füüsilise koormuse ajal või hingamishäirete korral.

Hingamislihaste kontroll toimub peamiselt ajus ärrituse ja hingamiskeskuse kaudu, mis asuvad ajusrombis (mõlemad medulla oblongata ja pons). Nende lihaste tööd juhtivad närvid hõlmavad pikivas jahtivate närvide, sealhulgas diafragma närvi (n. phrenicus, C3–C5) ning roidevaheliste närvide (T1–T11) koostööd. Hingamislihaste toimimine on põhiliselt refleksne, kuid seda saab tajuda ja kontrollida tahtlikult.