heterofermentatiivsed

Heterofermentatiivsed viitavad mikroorganismidele või bioloogilistele protsessidele, kus ühe aluse fermentatsioon produceerib mitut erinevat toorainet. Selle eristamiseks kasutatakse tavaliselt sama terminit kui heterofermentatsioon, mis kontrastsib homofermentatsiooniga, kus peamiseks tooraineks on tavaliselt ükstoorinaan, näiteks laktüts.

Heterofermentatiivses fermentatsioonis osalevad tavaliselt teatud grupid laitsüsiääde, sealhulgas Lactobacillus, Leuconostoc ja Bacillus megaterium subsp. Brucusi. Need bakterid katalüüsivad glükoosi anaerobse toorumise, mille tulemusena tekivad laktüts, etüüd, asetaat ja süsinikdioksiid. Mõned heterofermentatiivsed organismid kasutavad piirohiva vastutamise süsteemi, et tõsta energia efektiivsust mille mitte‑Energiarobuks.

Klini kasvaseid kasutatakse laialdaselt vastavalt nende oskusele süsihaldust reguleerida ja säilitada, millest arutatakse ravimõttega sõltuvuse tõttu. Olulised toiduained, mis sõltuvad heterofermentatiivsest protsessist, hõlmavad kombucha, keht Vahemaa ja püüa. Tehnoloogia eetvale töökeskkonnale, kus nii laktüts kui ka etüüd on vajalikud, saadakse killus, et tekitada vitratuuri ja turvalise kogukadus.

Koolitus ja organoleptilised omadused heterofermentatiivses fermentatsioonis võivad olla erinevused võrreldes homofermentatiivsete saadikega. See on peamiselt seoses turvavead like ethanol ja CO2 tõttu, mis võivad mõjutada koostise, maitse ja tekstuuri. Seisu korral tehakse siiski mitmeid teaduslikke uuringuid, mille eesmärgiks on arendada tõhusamad biotehnoloogilised protsessid ja saavutada parem stabiilsus ning ohutus toidu- või biotehnoloogilisel tootmisnaab.