heitveepuhastustes

Heitveepuhastustes viitab termin reovee puhastamisele ja sellega seotud süsteemidele, mida rakendatakse reoveepuhastusjaamades. Puhastuse peamine eesmärk on vähendada veest orgaanilisi aineid, suspendeeritud setteid, toitaineid ning mikroorganisme, et keskkonda paisatava vee kvaliteet vastaks kehtivatele standarditele.

Puhastusprotsessid jagunevad peamiselt esmase/mehaanilise puhastuse, teise/bioloogilise puhastuse ja vajadusel täiendava (tertsia) puhastuse vahel. Esmane puhastus eemaldab suurima osa tahkete osakeste ja liiva mehaaniliste vahendite abil (ekraanid, settehoidlad). Bioloogiline puhastus kasutab aktiivset muda või biofilmi ning aeratsiooni abil mikroorganisme, kes lagundavad orgaanilisi aineid ning vähendavad toitainete sisaldust (nitrifikatsioon-denitrifikatsioon, fosfori eemaldamine). Täiendav ehk täiuslik puhastus võib sisaldada desinfitseerimist (kloorimine või UV) ja täiendavat toitainete eemaldamist.

Jäätmete töötlemine hõlmab tekkinud sette ja muda töötlust; lagunemisel tekkivad gaasid (peamiselt biogaas) kogutakse ning võib osaliselt kasutusele võtta energia tootmiseks. Ülejäänud jäätmed ja muda töödeldakse vastavalt kehtivatele jäätmekäitluse nõuetele ning edasine käitumine määratakse kohalike reeglite järgi.

Seaduslik raamistik: heitvee puhastus on reguleeritud Eesti keskkonnaseaduste ja Euroopa Liidu veepoliitika direktiivide raames; asutused peavad tagama nõuetekohase seire, aruandluse ja keskkonnamõõtmised, et tagada jätkusuutlik ja ohutu reovee käsitlemine.