haridusteadustes

Haridusteadus on teadusharu, mis uurib hariduse korraldust, õpetamist ja õppimist ning haridussüsteemide toimimist. See on interdistsiplinaarne valdkond, mis kombineerib teadmisi psühholoogia, sotsioloogia, filosoofia, antropoloogia ja andmeteaduse vallast, et mõista, kuidas õppimine toimub ning millised tegurid mõjutavad õppetulemusi.

Peamised alamvaldkonnad hõlmavad pedagoogikat ja õppekava teooriat, hindamist ja hindamismeetodeid, õppimise psühholoogiat, eripedagoogikat, õpetajakoolitust, kooli juhtimist ja haldust, täiskasvanute haridust ja elukestvat õpet, haridustehnoloogiat ning võrdlevat ja rahvusvahelist haridust.

Uurimismeetodid haridusteaduses on mitmekesised: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uuringud, longitudinaalsed uuringud, eksperimentaalsed ja juhtumiuuringud ning aktsioon-uuringud. Uuringud rõhutavad tõenditel põhinevat praktikat ning nende tulemused kasutatake koolide ja poliitikate arendamisel.

Ajalugu: haridusteadus tekkis 19. sajandi lõpus pedagoogika praktikast eralduva teadusena ja 20. sajandil liitus see psühholoogia, sotsioloogia ja filosoofiaga. 21. sajandil on suurt roll andmete kogumisel ja analüüsil ning rahvusvahelisel koostööl hariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisel.

Rahvusvaheline kontekst: haridusteadus käsitleb globaalseid küsimusi nagu kvaliteet, kaasatus ja tõhusus ning jälgib rahvusvahelisi võrdlusi ja uuringuid, näiteks PISA ja TIMSS, et mõista paremaid praktikameetodeid ja õppijate tulemuste erinevusi.