glükuronidatsioon

Glükuronidatsioon on biokeemiline protsess, mille käigus glükuroonhape ühendub teiste molekulidega. See on peamine konjugatsioonitee organismis, mis aitab muuta lipofiilsed ehk rasvlahustuvad ained hüdrofiilseteks ehk veeslahustuvateks. See muutus muudab ained kergemini erituvaks uriini või sapi kaudu. Glükuronidatsioon on oluline võõrkehaainete, nagu ravimid ja keskkonnamürgid, samuti keha enda endogeensete ühendite, nagu bilirubiin ja steroidhormoonid, detoksifitseerimisel ja eliminatsioonil.

Seda protsessi katalüüsivad ensüümid, mida nimetatakse UDP-glükuronüültransferaasideks (UGT-deks). Need ensüümid kannavad glükuroonhappe UDP-glükuroonhappelt (uridindifosfaat-glükuroonhape) substraadi molekulile. Tekkivat ühendit nimetatakse glükuroniidiks. Glükuronidatsioon võib toimuda erinevates kehaosades, eriti maksas, kus enamik konjugatsioonireaktsioone toimub.

Glükuronidatsiooni abil toimub paljude ravimite metabolism. Paljud ravimid muudetakse inaktiivseteks glükuroniiidideks, mis seejärel erituvad. Mõned ravimid aga muudetakse aktiivseteks glükuroniiidideks, mis võivad avaldada farmakoloogilist toimet. See on ka oluline protsess, mis aitab kaasa raskusjõu või füüsilise stressi mõju leevendamisele. Mõned uurimused viitavad, et glükuronidatsioon võib mängida rolli ka neurodegeneratiivsete haiguste tekkes.