generaliseerimine

Generaliseerimine on mõtlemis- ja teadusprotsess, mille käigus tuletatakse konkreetsetest juhtumitest või andmetest laiemat, üldistatud järeldust. See hõlmab mustrite, reeglite või kontseptsioonide eraldamist üksikjuhtumite hulgast nii igapäevaelus kui ka erinevates akadeemilistes valdkondades.

Filosoofias ja loogikas seostub generaliseerimine induktsiooniga: järelduste tegemine piiratud vaatlustest üldiste seaduspäradeni. Psühholoogias viitab see õppimisele ja kategooriate kujundamisele, aga ka kognitiivsetele kalduvustele nagu ülepaisutamine või stereotüübid. Statistikas ja masinõppes käsitletakse generaliseerumisvõimet kui mudeli suutlikkust rakenduda uutele, varasemast erinevatele andmetele; vastandiks on üleõppimine (overfitting). Hariduses tähistab see õpitud teadmiste või oskuste rakendamist uutes olukordades (transfer).

Generaliseerimine on kasulik abstraktsiooni, tõlgendamise ja prognoosimise vahend, ent valede aluste või piiratud näidiste korral võib see viia ekslike või kahjulike üldistusteni. Vigade vältimiseks kasutatakse esinduslikke andmeid, kontrollkohorte, ristvalideerimist, kriitilist mõtlemist ja selget terminoloogiat. Näitajate ja konteksti piiramise teadvustamine aitab hoida generaliseerimisi õiguspäraste ja kasutatavate järeldustena.