fusiooni

Fusioon on protsess, mille käigus kaks või enam eraldiseisvat üksust ühendatakse üheks tervikuks. Sõna kasutatakse erinevates valdkondades ja tähistab nii füüsikalist ühendamist kui ka kultuurilisi ning tehnoloogilisi sulandumisi.

Füüsikaline fusioon viitab peamiselt kahe kerge tuuma ühinemisele, mille käigus tekib raskem tuum ja vabaneb energia. Kõige tähelepanuväärsemad protsessid toimuvad äärmiselt kõrgel temperatuuril ja rõhul. Näiteks deütteriumi (²H) ja triitiumi (³H) ühinemine ehk D–T reaktsioon vabastab märkimisväärse koguse energiat. Tehnilised lahendused hõlmavad magnetilise kinnipidamisega seadmeid (nt tokamakid) või impulsiivseid lasermeetodeid. Suured rahvusvahelised programmid, nagu ITER Prantsusmaal, püüdlevad näidata, kas fusioon on majanduslikult ja tehniliselt teostatav energiaallikas. Peamised väljakutsed on energia saagikuse saavutamine võrreldes kuludega, materjalide vastupidavus ning kiirgus ja jäätmete tekitamine.

Lisaks füüsilisele tähendusele kasutatakse fusiooni mõistet ka teistes kontekstides: rakukudede ühinemine bioloogias (rakkude ja membraanide sulandumine), muusika valdkonnas stiilide ühendamine (jazz-fusion, rock-fusion) ning toidukultuuride sulandumine fusiooniköögina.

Fusioonil on suur potentsiaal: see võiks pakkuda puhast ja laiapõhjalist energiaallikat ning aidata kliimamuutustega võidelda, kuid selle realiseerimine seisab veel tehniliste ja ohutuslike raskuste taga. Üldiselt on fusioon keskne uurimisvaldkond nii teaduses kui tehnoloogias, kus jätkuvad investeeringud ja uuringud.