funktsionaalrühmad

Funktsionaalrühmad on orgaaniliste ühendite kemikaalsed moodustised, mis annavad ainele peamise keemilise käitumise. Need rühmad on tavaliselt seotud süsinikuahela külge ning määravad, milliseid reaktsioone ühend kogeb ning millised on selle füüsikalis-keemilised omadused. Funktsionaalrühmad võimaldavad ühendite klassifikatsiooni ja nimekinnitust ning neid kasutatakse reaktsioonimehhanismide prognoosimisel.

Levinumad funktsionaalrühmad hõlmavad hüdroksüülrühma (-OH) – esineb alkoholides ja fenoolides; karbonüülrühma (-C=O) – aldehüüdide (-CHO) ja ketoonide (-CO) puhul; karboksüülrühma (-COOH) – orgaaniliste hapete jaoks; amiini rühma (-NH2) – aminohapetes ja amiinides; tiolrühma (-SH) – tioolides; fosfaatrühma (-OPO3^2−) – biomolekulides nagu nukleotidides; nitrogruppi (-NO2); ning eetri (-O-), ester(-COOR) ja amidi (-CONH2) rühmad.

Funktsionaalrühmade kohalolu määrab, milliseid reaktsioone ühend tavaliselt kogeb (asendamine, lisandumine, oksüdeerimine) ning seetõttu ka selle molekuli lahustuvus ja polaarus. Bioloogilises kontekstis on need rühmad võtmetähtsusega: hüdroksüüli- ja karboksüülrühmad esinevad paljudes ühendites, amino- ja fosfaatrühmad on keskse tähtsusega valkudes ja nukleotiidides. Nimekiri ja klassifikatsioon põhinevad peamiselt selle peamise funktsionaalrühma näitaval omadusel.