fotosünteesida

Fotosünteesida on protsess, mida kasutavad taimed, vetikad ja mõned bakterid, et muuta valgusenergia keemiliseks energiaks. See keemiline energia salvestatakse seejärel glükoosimolekulidesse, mida organismid saavad kasutada kütusena. Fotosüntees on Maa peamine energiaallikas.

Selle protsessi põhikemikaalid on süsinikdioksiid, vesi ja valgus. Süsinikdioksiid saadakse atmosfäärist, vesi mullast ja valgus päikesest. Fotosünteesi käigus tekivad glükoos ja hapnik.

Fotosüntees toimub peamiselt taimede lehtedes, spetsiifilistes organellides, mida nimetatakse kloroplastideks. Kloroplastid sisaldavad pigmenti klorofülli, mis neelab valgusenergiat. See energia kasutatakse seejärel veemolekulide lõhkumiseks ja süsinikdioksiidi muundamiseks glükoosiks.

Fotosünteesi tulemusena tekib hapnik, mis vabaneb atmosfääri. Hapnik on elutähtis enamikule elusorganismidele, sealhulgas inimestele, hingamiseks. Fotosüntees on seega oluline protsess, mis toetab elu Maal.

Fotosünteesil on kaks peamist etappi: valgusest sõltuvad reaktsioonid ja valgusest sõltumatud reaktsioonid (tuntud ka kui Calvini tsükkel). Valgusest sõltuvates reaktsioonides kasutatakse valgusenergiat vee lõhkumiseks ja hapniku, ATP ja NADPH tootmiseks. ATP ja NADPH on siis valgusest sõltumatute reaktsioonide jaoks, kus süsinikdioksiid muundatakse glükoosiks.

Fotosüntees on väga tõhus protsess, kuid selle tõhusust võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas valguse intensiivsus, temperatuur ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon.