fossiilkütust

Fossiilkütus on looduslik energiaallikas, mis on tekkinud miljoneid aastaid tagasi elanud organismide, nagu taimed ja loomad, jäänustest. Need jäänused sattusid maapõue ja kõrge rõhu ning temperatuuri mõjul muutusid kivisöeks, naftaks või maagaasiks. Fossiilkütused on süsinikku sisaldavad materjalid.

Kivisüsi on tahke fossiilkütus, mis tekkis peamiselt taimede jäänustest. Nafta on vedel fossiilkütus, mis on tekkinud peamiselt mereorganismide jäänustest. Maagaas on gaasiline fossiilkütus, mis koosneb peamiselt metaanist ja esineb sageli koos nafta leiukohtadega.

Inimkond on fossiilkütuseid kasutanud sajandeid. Neid kasutatakse laialdaselt elektrienergia tootmiseks, transpordis (bensiin, diislikütus) ja tööstuses. Fossiilkütuste põletamine on aga peamine kasvuhoonegaaside, eriti süsinikdioksiidi, allikas, mis aitab kaasa kliimamuutustele. Fossiilkütuste kasutamisega on seotud ka teisi keskkonnaprobleeme, nagu õhusaaste ja naftareostus. Seetõttu otsitakse aktiivselt taastuvaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiive.