fokuseerimine

Fokuseerimine tähistab protsessi või tegevust, mille eesmärk on saavutada terav või valitud tähelepanu suund. Mõiste leidub mitmes valdkonnas ja kannab sarnast põhimõtet: mingi objekti, informatsiooni või toimingu eraldamine ja selle esiletoomine võrreldes ümbritsevaga.

Optikas ja fotograafias tähendab fokuseerimine optilise süsteemi (objektiivi, läätsede) seadistamist nii, et pildistatava objekti peal moodustub terav kujutis sensoril või filmil. Praktikas jaguneb see manuaalseks ja automaatseks fokuseerimiseks; seotud on sügavusteravuse, fookuskauguse ja objekti kaugusega. Fotograafiast pärinevad mõisted nagu fookuspunkt, teravustamine ja focus stacking on tavapärased.

Mikroskoopia vallas kasutatakse fokuseerimist vaatluse teravuse saavutamiseks, sageli peenhäälestusega (kruvi või automaatne süsteem) väga väikeste kõrguse muutuste kaudu.

Psühholoogias ja kognitiiv­teadustes viitab fokuseerimine tähelepanu suunamisele ja ressursside koondamisele konkreetsele stiimulile, ülesandele või mõttele. Hea fokuseerimine parandab sooritusvõimet, vastupidavust häirivatele teguritele ning õppimist.

Infotehnoloogias kirjeldab fokuseerimine kasutajaliidese elemendi valikut, kus klaviatuuris või ekraanil asuv aktiivne komponent on valmis sisendiks. Kokkuvõttes on fokuseerimine keskne mõiste, mis aitab eristada olulist ebaolulisest nii visuaalses kui ka mõtlemisalases kontekstis.