finantsökonoomikat

Finantsökonoomika on ökonomeetrika ala, mis rakendab statistilisi ja matemaatilisi mudeleid finantsandmete analüüsimiseks. Selle eesmärk on selgitada finantsvarade käitumist, hinnakujundust, tootluste dünaamikat ning finantsturgude riski ja struktuuri. Uuringud ühendavad teoreetilised finantsmudelid ja empiirilised andmed, et arendada tööriistu otsuste tegemiseks nii akadeemilises kui ka tööstuslikus kontekstis.

Allikad on ajaloolised ja reaalajas finantsandmed: aktsiate, võlakirjade, valuutade ja optsioonide hinnad, intressimäärad ning makroökonoomilised näitajad. Meetodid hõlmavad ajaliste järkude analüüsi (ARIMA, GARCH ja variandid), mitmemuutjalisi mudeleid (VAR ja VECM), ko-integreerimise analüüsi ning koopula ja state-space lahendusi. Hinnakujunduses kasutatakse CAPM- ja Fama–French-tyypilisi faktorimudeleid ning riskijuhtimises VaR- ja Expected Shortfall-lähenemisi. Volatiilsuse modelleerimine ja optsioonide hinnangud tuginevad nii traditsioonilistele kui kaasaegsetele mudelitele.

Rakendused hõlmavad varade hinnakujundust, riskide hindamist, portfellihaldust ning event-study meetodeid turusündmuste mõju analüüsimiseks. Finantsökonoomika on oluline nii akadeemilises uurimuses kui ka finantssektoris: pankades, investeerimis- ja riskifondides, kindlustuses ja keskpankades.

Väljakutsed hõlmavad andmete kvaliteeti ja katvust, mittestatsionaarsust ja struktuursete murdekohtade esinemist, endogeensust ning mudeli- ja valikuriske. Edasised arengud hõlmavad suurandmeid, masinõpet ja sügavat õppe ning paremaid riskide kvantifitseerimis- ja hinnamudeleid finantsstabiilsuse tagamiseks.